𝐃𝐢́𝐥𝐢, 𝟐𝟑 𝐌𝐚𝐫𝐬𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔. Bee Timor-Leste, Empreza Públika (BTL, E.P) selebra Loron Mundiál Bee, iha salaun apuramentu CNE.
Selebrasaun loron mundíál ba tinan ne’e ho tema mundiál “Bee no Jéneru” no sub-tema nasionál “Bee Seguru iha Kustu: Kompartilla Responsabilidade hodi Hamenus Bee Lakon no Proteje Kualidade”. Seremónia ne’e.
Iha abertura, Prezidente Komisaun Ezekutiva BTL, E.P, Gustavo da Cruz hatete, tema Bee no Jéneru, tanba inan feton sira mak utiliza bee barak liu no konsidera hamos bee hanesan direitus umanus. Ho nune’e tema ne’ebé foti refleta ho situasaun real no alterasaun klimártika ne’ebé akontese, ho nune’e oinsá ema hotu-hotu bele kuida rekursu bee ne’ebé mak eziste hodi utiliza ba moris loron-loron nian.
Prezidente Komisaun Ezekutiva BTL, E.P enfaze, selebrasaun ne’e la’os atu kontente hamutuk, maibé nafatin iha obrigasaun hosi entidade hot-hotu, tantu instituisaun direta iha ou indireitu ba Estadu hamutuk ho Autoridade lokál no lideransa komunitária sira, atu fó hanoin ba malu katak bee ne’e importante ba ema hotu-hotu nia moris, hodi hadi’a kestaun bee. Liu-liu ba lideransa komunitária suku sira ne’ebé lor-loron rona komunidade sira-nia halerik kona-ba bee, tanba ne’e, liuhosi sorumutu hanesan ne’e, bele fahe informasaun ba malu, BTL, E.P foin mak harii tinan lima, maibé esforsu nafatin, oinsa mak komunidade sira bele hetan bee ho di’ak
Ezekutivu BTL, E.P destake servisu BTL, E.P nian hodi kanaliza bee ba komunidade sira inklui dadus kanalizasaun públika ne’ebé mellora atinji ona 48% no kobertura jerál besik 98%. Alende ne’e, rekursu bee ne’ebé durante ne’e BTL, E.P utiliza hodi kanaliza ba konsumidór sira mak sistema gravitasaun no perfurasaun sira, tanba ne’e hanesan servisu boot id aba BTL, E.P oinsá bele jere no hasa’e kobertura ba melloramentu sistema kanalizasaun sira nomos hasa’e kualidade bee, nune’e bele reduz moras ne’ebé kauza hosi bee. Ho nune’e, husu ba komunidade sira atu asesu bee hosi sistema bee hosi BTL, E.P no evita konsumu bee hosi perfurasaun privadu, tanba perfurasaun privadu sira la tuir padraun padraun, nune’e fásil kontamina ho fo’er sira hosi fosa sentina nomos valeta sira.
Iha biban ne’e, Prezidente Autoridade Munisípiu Díli, Francisco dos Santos hatete, BTL, E.P foin estabelese tinan lima ba kotuk, tanba ne’e presiza tempu atu hadi’a sistema bee ba komunidade sira. Alende ne’e, problema bee susar atu rezolve ho lalais, tanba atu kanaliza bee, presiza kanu no tenke instala kanu sira iha rai okos, ho nune’e servisu boot ba BTL, E.P
Prezidente SAutoridade Díli husu ba BTL, E.P atu servisu hamutuk ho Autoridade lokál sira, tantu Administradór Postu, xefe suku no xefe aldeia sira, hodi bele apoia servisu BTL, E.P nian, liu-liu atu hadi’a sistema bee iha kapitál Díli, nune’e bele fornese bee ho di’ak ba komunidade sira.
Iha ámbitu selebrasaun loron mundiál ne’e, BTL, E.P realiza atividade lubuk ida, hanesan iha sesaun dader, aprezentasaun téknika hosi BTL, E.P relasiona ho sistema abastesimentu bee nomos hatudu video badak kona-bá servisu BTL, E.P nian, aprezentasaun téknika hosi DNRAS kona-bá konservasaun bee matan inklui liga ba perfurasaun individual iha kada uma kain ho nia efeitu sira nomos aprezentasaun hosi PN-BESI-TL liga ba dezenvolvimentu setór bee moos iha TL inklui progresu no dezafiu sira.
Iha sesaun dader nian, halo mos diálogu ho stakeholder sira nomos vizita tenda/stand sira ne'ebé BTL, E.P prepara kona-bá demostrasaun Jar Test, partilla koñesimentu kona-bá sistema tratamentu bee moos (etapa kaptasaun, koagulasaun, flokulasaun, sedimentasaun, filtrasaun no klorinasaun), demostrasaun oinsá atu uza ekipamentu sira hodi teste sample bee ba kualidade bee, foka ba parameter turbidity, TDS, kondutividade, pH, no free chlorine, introduzaun métodu foti dadus water suply volum ( ITRON MK, RF Master) nomos demostra dosing pump chemical coagulante).
Partisipa iha selebrasaun Loron Mundial Bee ne'e, Prezidente Autoridade Díli, Administradór, Lideransa Komunitária, MOP, PMU 𝑊𝑎𝑡𝑆𝑎𝑛, DNRAS no funsionáriu BTL, E.P nian.
Share on Social Media:









